Paigalseis on tagasiminek. Viimased pool aastat olen katsetanud savile joonistamist. See on eriti julge samm, arvestades, et ma pärast lapsepõlve joonistanud ei ole. Aga millegipärast praegu kutsub savi mind kätt proovima.
Alguses on jooned kõverad... aga mida rohkem jooni tõmbad, seda kindlamaks käsi muutub. Ja täielik nauding on lasta oma käel liikuda, teadmata täpselt, mis saama hakkab. Ma ei tee ette kavandeid vaid tõmban jooni nagu hetkel õige tundub. Ette teen vaid lehekujud, mida olen kokku korjanud nii maalt kui linnast ja talvel lume alt välja kaevanud. Edasi on kõik vaba ja proovingi nii oma loovust harjutada, et ei kordaks ennast.
Lisaks joonistamisele on kulunud suur hulk aega ka erinevatele katsetustele, kuidas joon savilt nähtavaks teha - täita see glasuurialuse värviga või kasutada glasuuri, mis joone pinnalt eristuvaks teeb? Proovides mõlemat, tundub, et mõlemad ka toimuvad aga vaja on õigeid glasuure - neid mis läbi paistavad (Potter's Choice Celadon) või neid, mis joone välja toovad (Potter's Choice Light Sepia).
Joonistamine muide on väga aega nõudev. Ühe tassi või taldriku peale kulub julgelt 2 tundi aga see aeg kulub nii, et seda ei märkagi. Olen oma flows...vist selle pärast ma seda teengi.
Lisaks joonistamisele on kulunud suur hulk aega ka erinevatele katsetustele, kuidas joon savilt nähtavaks teha - täita see glasuurialuse värviga või kasutada glasuuri, mis joone pinnalt eristuvaks teeb? Proovides mõlemat, tundub, et mõlemad ka toimuvad aga vaja on õigeid glasuure - neid mis läbi paistavad (Potter's Choice Celadon) või neid, mis joone välja toovad (Potter's Choice Light Sepia).
Joonistamine muide on väga aega nõudev. Ühe tassi või taldriku peale kulub julgelt 2 tundi aga see aeg kulub nii, et seda ei märkagi. Olen oma flows...vist selle pärast ma seda teengi.