Eestis elab suur hulk väga vahvaid elukaid, kelle olemasolust õieti ei teagi, sest ei koperda nende otsa võib-olla terve elu jooksul kordagi.
Aga seda viga annab ju ometi parandada! Lisaks on tegemist visuaalselt huvitavate figuuridega. Nii siis lubage esitleda esimest valikut Eestis elavatest loomadest-lindudest.
Lindudest valisin jäälinnu (loomulikult!) ja kakk kõrvikrätsu, eelkõige muidugi tema pead ehitivate sulgedest kõrvade pärast (mis linnu rahulikus olekus on langetatud ja seetõttu raskesti märgatavad). Loomadest võtsin metssea põrsad kohe algava seaaasta tähistamiseks. Teine loom, mille valisin tema elegantse kuju pärast, oli mink. Aga uurides natuke asja, nimetan ta hoppis naaritsaks (väliskuju on neil täpselt sama). Sest 1990. aastate lõpust loeti naarits Eestis väljasurnuks. Aastal 2000 asuti Tallinna loomaaia ohustatud liikide paljunduskeskusest pärit loomade Hiiumaale asustamisega looma uut euroopa naaritsa asurkonda ja 2017 aasta on esimene kord, kui aastate jooksul kujunenud naaritsaasurkond on saare looduse lõpuks omaks võtnud ja hästi sigima hakanud. Sellega on Eesti maailmakaardil ainus piirkond, kus euroopa naaritsa arvukus on looduses hakanud suurenema. Minu poolt siis imetilluke panus, et naaritsa olemaolu meelde tuletada.
Ps. Põssade foto all on fragment Ave Nahkuri maalist.
Lindudest valisin jäälinnu (loomulikult!) ja kakk kõrvikrätsu, eelkõige muidugi tema pead ehitivate sulgedest kõrvade pärast (mis linnu rahulikus olekus on langetatud ja seetõttu raskesti märgatavad). Loomadest võtsin metssea põrsad kohe algava seaaasta tähistamiseks. Teine loom, mille valisin tema elegantse kuju pärast, oli mink. Aga uurides natuke asja, nimetan ta hoppis naaritsaks (väliskuju on neil täpselt sama). Sest 1990. aastate lõpust loeti naarits Eestis väljasurnuks. Aastal 2000 asuti Tallinna loomaaia ohustatud liikide paljunduskeskusest pärit loomade Hiiumaale asustamisega looma uut euroopa naaritsa asurkonda ja 2017 aasta on esimene kord, kui aastate jooksul kujunenud naaritsaasurkond on saare looduse lõpuks omaks võtnud ja hästi sigima hakanud. Sellega on Eesti maailmakaardil ainus piirkond, kus euroopa naaritsa arvukus on looduses hakanud suurenema. Minu poolt siis imetilluke panus, et naaritsa olemaolu meelde tuletada.
Ps. Põssade foto all on fragment Ave Nahkuri maalist.